Hr Ruijters määrati 2017. aasta veebruaris liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi direktoriks, kes vastutab investeeringute ning innovaatilise ja jätkusuutliku transpordi eest. Varem töötas ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) üksuse juhina ning oli seotud TEN-T suuniste väljatöötamisega. Enne 1997. aastal Euroopa Komisjoniga liitumist töötas ta Hollandis erinevatel transpordiga seotud ametikohtadel. Hr Ruijters on Nijmegeni ja Amsterdami ülikoolides õppinud Prantsuse kirjandust ja Euroopa uuringuid. Lisaks on ta õppinud CEU Nancy’s Euroopa õiguse erialal ning Leuveni ülikoolis ärindust.

Kliki siin ja vaata ettekannet: "Euroopa kliima- ja transpordipoliitika aastani 2050".

“Euroopa Komisjoni presidendikandidaat Ursula von der Leyen avaldas sel suvel Euroopa järgmise viie aasta tegevuskava. Tema poliitilised suunised keskenduvad kuuele Euroopa peamisele eesmärgile ning esimene neist kannab pealkirja „Euroopa roheline lepe“. Tema sooviks on, et Euroopa püüdleks rohkema poole ja oleks esimene kliimaneutraalne manner. Oleme õigel teel, et saavutada ambitsioonikad Pariisi kokkuleppe ja 2030. aastaks seatud eesmärgid. Peame minema veelgi kaugemale ja tegutsema kiiremini, kui soovime 2050. aastaks kliimaneutraalsed olla. Mida see transpordi jaoks tähendab? See eeldab, et kõik transpordivahendid dekarboniseeritakse ja netotarve viiakse nulli, et reisijad ja kaubad transporditakse kõige keskkonnasõbralikumaid transpordiviise kasutades, et muudame alternatiivkütused kiiresti igat tüüpi sõidukite ja laevade jaoks kättesaadavaks ning et puuduvad lülid transpordivõrgustikus täidetakse ja transpordikulusid võetakse arvesse.“

Alan Vaht on Alexela ASi ja Alexela Motors ASi juhatuse liige. Ta juhib ja arendab Alexela energiaportfellis olevate toodete ärimüüki ja vastutab kütuste transpordi ja logistika eest. Alan on tõeline kütuseturu fanaatik ja ekspert, mille tunnistuseks on tema peetav kütuseblogi kajastamaks kütuseturul toimuvaid põnevaid sündmusi. Kütustega on ta kokku puutunud juba 2002. aastast kui ta asus Majandusministeeriumis üles ehitama Eesti kütusevarude süsteemi. Tema juhtimisel asutati Eesti Vedelkütusevarude Agentuur, mille juhatajaks ta hiljem valiti. Alates 2014. aastast sisenes Alan ärisektorisse kütuste valdkonnas. Alan on lõpetanud kahel korral Tallinna Tehnikaülikooli ning omab tehnikateaduste bakalaureuse- ja magistrikraadi. Lisaks on ta läbinud täieliku doktoriõppe programmi Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika erialal. Tema hobideks on lisaks kütustele ka jooksmine, suusatamine ja programmeerimine. Ta on abielus ning tal on 3 last.

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Kütuse- ja transpordituru transformatsioon Eestis.“

Transport on Euroopa suurim kliimaprobleem. Üha suureneva murega tõdetakse globaalselt, et kriitiline hetk on ammu käes. Bensiin on olnud turul enam kui 100 aastat ning diislikütus ca 80 aastat. Täna oleme tunnistajateks, et toimumas on revolutsiooniline pööre. Juba täna asetleidvate muutuste protsess on aeglane, kuid suur transformatsioon on selgelt alanud ning see kiireneb ajas eksponentsiaalselt. Globaalselt peetakse kriitiliselt tähtsaks saata saastavad kütused võimalikult kiirelt pensionile ning minna üle puhtamatele kütustele, et pärandada elamiskõlblik planeet Maa ka tulevastele põlvedele. Edasi tuleb liikuda otsustavalt ja kiirelt, sest homme on juba liiga hilja. Nii nagu tänasesse kliimakriisi oleme jõudnud veidi enam kui 150 aastaga, nii tuleb arvestada, et täna tehtavate otsuste mõju avaldub homse asemel alles kaugemas tulevikus. Alternatiivideks on gaasilised kütused (biometaanil põhinev CNG ja LNG), elekter ja vesinik.

Kristiina Kruuse on Kantar Emori uuringuekspert ja strateegiline konsultant, kes nõustab nii era- kui ka avaliku sektori kliente uuringutele tuginedes. Ta aitab avada ja mõtestada inimeste hoiakuid ning leida üles võimalikke barjääre ja stereotüüpe, mis nende käitumist kujundavad. Samuti tegeleb ta trendiuuringutega, mis aitavad üles leida kõnekamaid tuleviku suundumusi ja tarbijaid mõjutavaid trende nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Kantar Emori uuring tanklate era- ja äriklientide hoiakutest seoses gaasikütuste kasutamisega.“

Ettekandes antakse ülevaade Alexela tellitud fookusgrupp-uuringu tulemustest, milles olid vaatluse all era- ja äriklientide arvamused, kogemused ja hoiakud seoses gaasikütusega.

Autotööstust ootavad ees suured väljakutsed. Millised tehnoloogiad valitsevad

tulevikku? Kui kiiresti muutus aset leiab? Kas kliendid kohanevad muutustega ootuspäraselt? 
Mida toode vajab, et olla edukas, ehkki kliendi jaoks niivõrd erinev? Avasta Škoda visioon rohelise tuleviku jaoks. 

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Üleminek null- ja madala emissiooniga sõidukitele.“

Jil on 10 aastat autotööstuses töötanud ja tegelenud erinevate originaalosade tootjatega, tal on suur kogemustepagas tootekontseptsioonidega tegelemise ja strateegiliste otsuste langetamise vallas. 
Pärast juhtimispraktika programmi läbimist Audi AG-s töötas ta viis aastat A6/A7 autosarja veermikuosade juhtiva projektijuhina. 
Elektriajastusse sisenemine sai tema jaoks alguse Porsche AG-s, kus ta töötas Mission e/Taycan mudeli müügi ja turunduse vanemjuhina. 
Alates 2016. aastast on ta kujundanud EV-tootestrateegiat Škoda Auto a.s. müügi ja turunduse valdkonnas. Praegusel ametikohal on ta esimese elektrilise Škoda Vision iV tootejuht. 

JJacob on 14 aastat Scanias erinevatel ametikohtadel töötanud, seda nii Rootsis kui välismaal. Ta on koostööd teinud kõikide transpordi ja logistika ökosüsteemi sidusrühmadega ning leiab, et jätkusuutliku transpordisüsteemi saavutamiseks on partnerlus ja koostöö väga vajalikud. Jacob naasis kahe aasta eest Rootsi ning töötab nüüd jätkusuutlikkuse ja jätkusuutliku transpordi direktorina, juhtides muudatuste läbiviimist kõikides Scania ettevõtte harudes kogu maailmas.     

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Euroopa transpordisektori pöördumatu muutumine.“

Raskete kaubaveokite sektor peab 2050. aastaks CO2 emissiooni nulli viima. See on võimalik, kuid keeruline. Muudatustega on transpordisüsteemis juba alustatud, kuid neid tuleks kiirendada. Scania on otsustanud selles üleminekus juhtiva positsiooni võtta. Kuidas me 2050. aastaks nulli jõuame? Mida on võimalik kohe praegu teha? Kuidas saaksime uue tehnoloogia abil ökosüsteemiga koostööd teha?

Marek keskendub peamiselt busside ja veoautode jaoks madala või nullemissiooni lahenduste loomisele. Tal on pikaaegsed kogemused transpordi, auto- ja energiasektoris, kus ta töötas kommunikatsiooni, turunduse, ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlike arengute valdkonnas. Enne Volvo meeskonnaga ühinemist töötas Marek Gawroński selliste ettevõtete juures nagu Alstom, Shell ja Vattenfall. Tal on Lublinis asuva Maria Curie-Sklodowska ülikooli magistrikraad õigusteaduses. 

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Transpordi väljakutsed ja lahendused - liikumine nullemissioonide poole.“

Kliimaküsimused on üheks suurimaks meie aja väljakutseks. Nende probleemide lahendamine nõuab ettevõtlussektori, riigiasutuste ja üksikisikute ühiseid pingutusi, seda nii riigipiire ületades kui ka erinevate tööstusharude vahel. Transporditööstusel on meie ühiskonnas ja majanduses ülioluline roll. Samas on just transporditööstus see, mis tekitab märkimisväärse osa kliimat kahjustavatest heitgaasidest. 
 
Volvo Trucks tunnistab, et oleme osa probleemist. Oleme kindlalt otsustanud olla ka osa lahendusest, mis viib kaasaegse transpordisüsteemi jätkusuutliku tulevikuni. Meie pikaajaline pühendumine kütusesäästlikkuse parandamisele on transpordisektoris sama oluline kui alternatiivsete kütuste kasutamine. Väiksemad kütusekulud on veokiomanike jaoks ka tulevikus endiselt esmatähtsad. Järgmine oluline samm arendusprotsessis on alternatiivsete kütuste suuremahulisem tootmine ja levitamine. Ajutine lahendus teel kliimaneutraalse transpordini on toota alternatiivseid kütuseid sellistest toormaterjalidest nagu maagaas.

Jussi Vainikkal on rohkelt kogemusi maanteetranspordi kütuseturu ja NGV turu arendamises Soomes ja viimasel ajal ka Põhjamaades. Ta on CNG ja LNG (sealhulgas biogaasi) turu arendamisega seotud olnud juba 2004. aastast saati, vastutades äristrateegia, tanklavõrgustiku ning toodete ja teenuste tootmise ja turustamise eest. Ta on nii riiklikul kui EL-i tasemel seotud ka ärikeskkonna huvide kaitsega ning jälgib hoolikalt kütuseturu ja transpordisektori arenguid EL-is. Enne põneva energiasektoriga liitumist, mis on kindlalt puhaste kütuste poole liikumas, töötas ta autotööstuses akadeemilise teadurina. Ringmajandusele keskendunud Põhjamaade energiaettevõttena on Gasum ehitamas silda süsinikuvaba tuleviku suunas maal ja merel. Gasum on juhtiv biogaasi tarnija ja tegutseb Põhjamaades aktiivselt LNG väärtusahelas. Gasum haldab tanklate võrgustikku, kus teenindatakse ka raskeveokeid. Ettevõte on hetkel ellu viimas investeerimisprogrammi, mille abil laiendatakse Põhjamaades tanklate võrgustikku.

Kliki siin ja vaata ettekannet: „CNG ja LNG arengud Põhjamaades“

Ettekandes antakse ülevaade Põhjamaade gaasi ökosüsteemi arengutest, sealhulgas ka ringmajandusest ja biogaasist. Rõhk on Põhjamaade maanteetranspordi kütuseturu potentsiaalil, NGV turusituatsioonil ja arengutel. Eraldi tuuakse välja hiljutise turul toimunud progressi põhjused. Keskendutakse Soomele ja Rootsile, kuid vaadeldakse ka teisi olulisi turgusid.

River töötab Eleringi taastuvenergia valdkonna juhina alates 2015. '90.tel aastatel töötas ta arendus- ja turundusjuhina tol ajal kiirelt arenevas pangandus- ja kindlustussektoris. Selle sajandi esimesel kümnendil tegutses äriarendusjuhina  telekommunikatsioonisektoris, kui telekomioperaatorid arenesid lihtsast kõneteenuse pakkujast kompleksete multimeediaplatvormide pakkujaks ja vahendajaks.  Viimane aastakümme on fookus olnud energeetikavaldkonnas, kus esmalt toimus turgude avanemine ja hetkel on võidukäiku tegemas üleminek taastuvenergiale. River on töötanud nii era- kui riigiettevõtetes  ja ettevõtjana. Olnud pikaajaline mentor väikeettevõtjatele ja aktiivne liige mitmetes vabaühendustes.

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Biometaani osa Eesti rohemajanduse ökosüsteemis“

Eleringil on peale elektri- ja gaasisüsteemi süsteemihalduriks olemise mitmeid täiendavaid rolle, mis aitavad edendada taastuvenergia sektorit:  
-    administreerida taastuvelektri toetusi ja tõendada elektrienergia päritolu;
-    administreerida biometaani toetusi ja tõendada gaasi päritolu;
-    korraldada taastuvenergia kaubandust teiste riikidega; 
2013. käivitas Elering elektrienergia andmelao, mis oli eelduseks ühe Euroopa efektiivseima kohaliku elektrituru tekkimiseks. 2016. aastal lisandus analoogne gaasi andmeladu. Viimased paar aastat on Elering järjepanu digitaliseerinud taastuvenergia valdkonda ja loomas ühtset Taastuvenergia infosüsteemi.
Elering usub, et uue taastuvenergia direktiivi  efektiivseks rakendamisel ja paindlike turumehhanismide tekkimiseks on võtmeteguriks digitaalsed platvormid, mis tagavad võimalikult reaalajas läbipaistva informatsiooni ja automaagilised protsessid turuosalistele: tootjatele taastuvenergia toodangu arvelevõtmise ja väärtustamise, energiamüüjatele kauplemisvõimalused taastuvenergiaga, tarbijatele  tõendatud ja usaldusväärse info energia päritolu osas ning motivatsiooni tarbida taastuvenergiat.
Tulenevalt eelnevatest kogemusest on Eleringil ja Eestil võimalus olla teenäitajaks kuidas digitaalsete lahenduste abil viia ellu uue taastuvenergia direktiivi ideid, efektiivselt edendada taastuvenergia sektorit eesmärgiga  luua  puhtamat elukeskkonda tulevikuks. 

Madis Lepp omab pikaajalist töökogemust transpordivaldkonnas. Viimased 15 aastat on ta tegutsenud AS Hansa Bussiliinide juhatuse liikmena. Varasemalt on ta töötanud AS Hansabuss transpordiosakonna juhatajana ning AS Tulika Takso teenindusdirektorina.

Kliki siin ja vaata ettekannet: „Gaasibusside edulugu“

Kristi Klaas on Keskkonnaministeeriumi kliima ja strateegilise planeerimise asekantslerina vastutav kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise poliitika väljatöötamise ja elluviimise eest. Lisaks on tema vastutusalas kogu keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimine ning eelarvestamine. Varasemalt on Kristi olnud Keskkonnaministeeriumis vastutav Euroopa Liidust finantseeritud projektide planeerimise ja elluviimise eest. Viimased pea 5 aastat töötas ta diplomaadina Eesti Esinduses OECD juures ning Eesti Esinduses EL juures. Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal juhtis ta keskkonna- ja kalandusmeeskonda, mille jooksul saavutati olulised kokkulepped nii kliima- kui jäätmevaldkonnas.

Marti Hääl on Alexela Grupi juhatuse liige, Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu esimees ning Paldiski LNG terminali arendava Pakrineeme Sadama ja Balti Gaasi juht. Varasemalt on Marti tegutsenud Alexela kontsernis energeetika ja uute investeeringute vallas ning olnud advokaadibüroo Luiga, Mody, Hääl ja Borenius juht.

Einar Vallbaum on tänane Viru-Nigula vallavanem ja Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees. Aastatel 2009-2014 tegutses ta Lääne-Viru maavanemana ning kuulus XIII Riigikogu koosseisu. Kõrghariduse omandas Einar Vallbaum transpordi ja logistika erialal ning on AS Lajos asutaja ning ainuomanik alates 1992. aastast. Ta oli Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president aastatel 2003-2009 ja tegev alates aastast 2014. Eesti tööandjate volikogu liige alates aastast 2003-2009 ja tegev alates aastast 2014.

Bruno Kubja on Iv Pluss AS juhatuse liige. Iv Pluss AS hõlmab Iveco, Iveco Bus, Feniksbus, Fiat Professional, Laika Caravans sõidukite müüki ja järelteenindust. Varasemalt on Bruno töötanud Silberauto AS ja Mercedes-Benz Autokeskuses, United Motors AS tehniline juhatajana ja Reval Auto koolitusjuhi ning juhatuse liikme ametikohal.

Marko Tiiman, vandeadvokaat. Marko on biometaani ehk rohegaasi tootva ettevõtte Rohegaas OÜ juhatuse liige. OÜ Rohegaas toodab keskkonnasõbralikku taastuvkütust biomassist, tõstes lõpp-produktis metaanisisalduse maagaasiga samale tasemele. Biometaani tootmisjaamas toodetud kodumaist päritolu roheline kütus tarbitakse samuti kodumaises transpordisektoris.