Energiakool #10. Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb

19. Veebruar 2025
Sel korral arutlesid energeetika hinna ja võimsuste mõjust Eesti majandusele ning konkurentsivõimele SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi uus tegevjuht Veiko Räim.
Nestori sõnul räägitakse lootusest, et kui hind alla tuua, siis tulevad Eestisse suured tootmised ja majandus läheb õitsema. „Sellega on nagu Eesti Nokiaga, sest seda pole leitud. Mõnel tõmbab hinge kinni, aga Eestis pole kunagi olnud nii palju energiaintensiivseid tootjaid,“ ütles ta. Räim täiendas, et mõni ettevõte ongi seepärast hakanud ise elektrit tootma, sest on aru saadud, et see on lihtsam kui riigi järel ootamine.
Räim leiab, et riigi vaates on oluline võimsuste paljusus ja hajutatus. „Ühte võluvitsa ei ole. Ressursse on vaja erinevaid. Maismaatuul, päike, meretuul, gaas ja biogaas, salvestus, olemasolevad võimsused.“
Aina rohkem meenutab praegune olukord saatekülaliste sõnul kurikuulsat metsandusdebatti. „Keskmine inimene ei tea sellest midagi, olemas on kõvad ülikoolid teadlaste ja ekspertidega – nendega peaks ju mõistliku konsensuseni jõudma. Energeetikas on aga silmaga nähtavat poolt veel vähem kui metsanduses,“ ütles Nestor. Räim nõustus ja ütles, et nähtav komponent on elektrihind, millele on lihtne näpuga näidata.
„Mis juhtub, kui ei tule siia odavat elektrit?“ küsis Nestor. Majandus kohaneb tema sõnul igasuguste oludega ja Räime sõnul on selge, et jõuga ei ole siia mõtet suruda, kui rääkida muna või kana olukorrast.