Energiakooli taskuhääling #9. „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks demokraatlikule riigile kohane olla“
12. Veebruar 2025
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamistest. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.
Edukalt kulgenud desünkroniseerimine toob sel aastal tarbijatele kaasa eraldi sagedusreservikulu. Seejuures tõi Alexela regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal välja Eleringi poolt tarbijatelt juba kokku korjatud 500–800 miljonit eurot, mis lihtsalt seisab Eleringi kontol. „Mõistlik oleks seda kasutada tarbijate eest sagedusreservikulu katmiseks, kuni Balti riigid ühise tasu kujunemise loogika leiavad,“ ütles ta.
Saatejuht Henrik Kalmet küsis koalitsiooni energeetika kokkuleppe kohta, kuidas jõudsime 2+2 lahenduseni, kui enne oli 4+4. „Tuleb koalitsioon kuskilt tagatoast välja ja ütleb, et tegelikult on nii, kuigi mõni minister polnud asjast isegi teadlik ja ühtegi arvu ei näidata. Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks demokraatlikule riigile kohane olla,“ ütles Kirikal.
„Mina oleksin väga ettevaatlik ja kiirustades otsuseid ei teeks,“ lisas Kirikal koalitsioonierakondade juhtide energiaplaani kommenteerides. „Kui investeeringuid tehakse turu vastu – miks on riigil on riigiabi andmisega kiire? Esmajärjekorras tuleb ära teha asjad, mis on meie ühiskonnale vajalikumad ning võibolla ka odavamad nagu juhitavad võimsused ja maismaatuul. Alles siis vaataks nice to have asju juurde nagu ühendused ja meretuul,“ ütles ta.
Sunly energiasalvestuse juht Adam Erki Enok leidis, et Eestis on maismaad, head tuuleolud ja tuleks kasutada ära seda, mida loodus andnud on. „Energiakombinatsioon peab kokku andma elektrisüsteemi toimimiseks vajaliku. Tuul, päike, salvestus ja nende kõrvale juhitavate võimsuste ehitamine,“ ütles ta. Seejuures ei poolda ta isiklikult tuumajaama, sest selle ehitamine võtab kaua aega, ka meretuulepargid kerkivad aeglaselt ning on kallid.
Siinkohal pooldas Kirikal terviklikkust ja kombinatsioonide arvestamist. „Kuidas üldse Elering ehk põhivõrguettevõte koalitsiooni plaani sobitub? Milline on nende investeerimisplaan ja kuidas läheb kokku koalitsiooni plaaniga? Ma pigem ootaks arve ja vaataks nende arvutuste pealt, mida ja kuidas Eestil energeetikas vaja on. Tervikut tahaks näha,“ ütles Kirikal.
Lõpetuseks küsis saatejuht Henrik Kalmet, kas põlevkivi on ka tagasitulekut tegemas. „Eks need ongi laetud teemad. Isegi, kui lahutame CO2 maksu hinnast maha, siis näeme, et see ei ole odav elekter,“ ütles Enok. Kirikal täiendas, et kodumaises energias võib siiski potentsiaali olla, näiteks kohalikku päritolu biometaan.
