Uudised

Biolisandivaba

16.12.2019

Kõik Alexela tanklates müüdavad bensiini- ja diiselmootori kütused on biolisandivabad.

Alexela täidab biokütuse kohustuse biometaaniga, mis tähendab, et panus puhtamasse keskkonda on mitmeid kordi suurem, sest biometaani näol on tegemist kokkuleppeliselt 100% kliimaneutraalse kütusega. Tegelikkuses on jäätmetest (nt loomasõnnik) toodetud biometaani korral tegemist koguni miinusmärgilise kasvuhoonegaaside emissiooniga. Kõik Alexela tanklates müüdavad bensiini- ja diiselmootori kütused on täielikult biolisandivabad ehk ei sisalda ei etanooli ega biodiislit. Kõikidel kütusemüüjatel on ühesugune biokütuse kohustus, mida saab täita kas biokütuse füüsilise segamisega bensiini ja diislikütuse hulka või ostes elektri ja biometaani statistikat, kus seesama elekter ja biometaan on tarbitud sõidukite poolt. Seega teevad kõik kütusemüüjad biokütuse kohustuse täitmiseks võrdses mahus rahalisi kulutusi kas biokütuse ostuks või elektri ja biometaani statistika ostuks. Seesama rahaline kulutus sisaldub võrdsetel alustel ka kütusehinnas vaatamata sellele, kas kütuse hulka on füüsiliselt segatud biokütust või mitte. Alexela panus puhtamasse keskkonda läbi biometaani on palju kordi suurem nii rahaliselt kui ka keskkonnasäästu osas. Tuleb arvestada, et biometaan on ainus tõeline turulolev kliimaneutraalne kütus, mille põletamisel puuduvad nii peamise kasvuhoonegaasina tuntud CO2 heitmed kui ka muud diislikütuse põletamisel tekkivad kahjulikud heitmed nagu väävliühendite, lämmastikuühendite ja peened tahmaosakeste heitmed. Jäätmetest ja jääkidest pärineva biometaani korral on tegemist ainsa kütusega, mille tootmisega on võimalik hoida elutsükli jooksul rohkem emissioone ära kui tekitatakse. See aga tähendab, et jäätmetest (nt. loomasõnnik) toodetud biometaani korral on tegemist koguni miinusmärgilise kasvuhoonegaaside emissiooniga. Ilma biometaani tootmiseta lenduks biojäätmetes (nt loomasõnnikus) sisalduv metaan atmosfääri ning põhjustaks kliimasoojenemist. Seda kahjuliku mõju saame aga biometaani tootmise ja transpordikütusena kasutamisel täielikult vältida. Biodiislikütuse korral tuleb arvestada, et ligi 70% Euroopas müüdavast biodiislist on keskmiselt 80% suurema CO2 emissiooniga kui see, mis tekkib tavapärase fossiilse diislikütuse põletamisel. Märkimisväärne on Euroopa Komisjoni poolt 10.03.2016 avaldatud raport „Euroopa Liidus tarbitud biokütuste maakasutuse muutuse mõju“, millest nähtub, et keskkonda kõige enam saastavam biokütuse tooraine on palmiõli, mille kasvuhoonegaaside emissioon on 3 korda suurem 100% fossiilse diislikütuse põletamisest. Kõnekas on, et 2018. aastal kasutati üle poole (53%) Euroopasse imporditud palmiõlist biodiisli tootmiseks, kusjuures biodiisli tootmiseks kasutatud palmiõli maht on alates 2008. aastast kasvanud koguni 5 korda. Eeltoodust tulenevalt otsustas Alexela juba 2015. aastal panustada kodumaisesse biometaani, mille kasutamine transpordikütusena aitab ka päriselt saavutada kliimaeesmärke ning on samaaegselt üks osa probleemi lahendamisest põllumajanduses kui ka transpordisektoris. Käesoleval aastal on Alexela lisaks CNG tanklataristu arendamisele investeerinud ka biometaani tootmisesse, mille tulemusel luuakse töökohti Eestis ning vähendatakse Eesti sõltuvust välismaistest importkütustest ja vedelatest biokütustest. See omakorda tähendab, et raha ja loodav lisaväärtus jääb Eestisse ning paraneb ka riigi väliskaubandusbilanss. Mis on mis? FAME (Fatty Acid Methyl Ester): FAME biodiislikütus on toodetud peamiselt loomsetest rasvadest ja taimeõlidest. FAME biodiislikütust tohib diislikütuse hulka lisada maksimaalselt 7% ning arvestada tuleb, et FAME-sisaldusega diislikütus ei sobi pikaajaliseks hoiustamiseks. Need kütusetarbijad, kes säilitavad kütust eesmärgiga kasutada seda näiteks varugeneraatorites, peaksid hoiduma FAME-sisaldusega diislikütusest. Võib juhtuda, et FAME-sisaldusega diislikütused ei ole peale paarikuist seismist enam kvaliteetsed ning mootori töö võib olla häiritud või mootor ei käivitu sootuks. Kohese kasutamise korral ei ole aga muretsemiseks põhjust. UCOME (Used Cooking Oil Methyl Ester): UCOME biodiislikütus ehk kasutatud toiduõli metüülester on toodetud kasutatud toiduõlist. UCOME biodiislikütust tohib diislikütuse hulka lisada maksimaalselt 7% ning arvestada tuleb, et UCOME-sisaldusega diislikütus ei sobi pikaajaliseks hoiustamiseks. Need kütusetarbijad, kes säilitavad kütust eesmärgiga kasutada seda näiteks varugeneraatorites, peaksid hoiduma UCOME-sisaldusega diislikütusest. Võib juhtuda, et UCOME-sisaldusega diislikütused ei ole peale paarikuist seismist enam kvaliteetsed ning mootori töö võib olla häiritud või mootor ei käivitu sootuks. Kohese kasutamise korral ei ole aga muretsemiseks põhjust. HVO (Hydrotreated Vegetable Oil): HVO biodiislikütus on hüdrogeenitud taimeõli, mida saab toota väga erinevatest taastuvtoorainetest ning jääkidest ja jäätmetest. On levinud väär arvamus, et FAME on esimese põlvkonna ja HVO teise põlvkonna biodiislikütus, kuid see ei ole õige. Ka HVO biodiislikütus võib olla nii esimese kui ka teise põlvkonna biodiislikütus. Erinevus seisneb selles, et millisest toorainest on HVO toodetud. Juhul kui HVO on toodetud jääkidest ja jäätmetest, siis on tegemist teise põlvkonna biodiislikütusega ning muudel juhtudel on tegemist esimese põlvkonna HVO biodiislikütusega, mida Euroopas on otsustatud piirata tulenevalt esimese põlvkonna biodiislikütuse tootmiseks kasutatava tooraine konkurentsist inimese toidulauaga. Erinevalt FAME-st ja UCOME-st on HVO biodiislikütusel mitmed eelised: HVO biodiislikütust võib probleemivabalt hoiustada ka pikema perioodi jooksul ning seda ka juhul kui see on kokku segatud fossiilse diislikütusega. HVO biodiislikütust võib kasutada kõikides diiselmootorites nii fossiilse diislikütusega segatult kui ka mittesegatult ehk 100% HVO biodiislikütusena. Viimasel juhul peab see vastama standardis EN 15940 toodud parafiinse diislikütuse kvaliteedinõuetele. HVO biodiislikütus sobib fossiilse diislikütusega kokkusegatuna ka pikaajaliseks hoiustamiseks, mis tuleneb sellest, et HVO biodiislikütus sobib diiselmootorites kasutamiseks ka täiesti eraldi ja ilma vajaduseta seda fossiilse diislikütusega segada. Alexela poolt müüdavad vedelkütused vastavad Eesti Vabariigi ja EU standarditele ja need on tarnitud Euroopa tunnustatud rafineerimistehastest. Kütuste märgistused Alexela tanklates Ehkki kõik Alexela tanklates müüdavad bensiini- ja diiselmootori kütused on biolisandivabad, tuleb tanklates kasutada ühtset märgistust üle Euroopa ja nii on ka Alexela tanklates, kuid lisainformatsioonina on tankuril olevale märgistusele lisatud tekst “Ei sisalda biokütust”. Mootoribensiin 95 E10 E10 tähendab, et mootoribensiinis on 0...10% etanooli. Mootoribensiin 98 E5 tähendab, et mootoribensiinis on 0...5% etanooli. Diislikütus B7 B7 tähendab, et diislikütuses on 0...7% biodiislit. Eriotstarbeline diislikütus B7 B7 tähendab, et eriotstarbelises diislikütuses on 0..7% biodiislit.

05.11.2019

Alexela jätkab LNG punkerdamist

Alexela punkerdas 31. oktoobril, ööl vastu reedet, Tallinnas Kopli sadamas parvlaeva Romo Express. Parvlaeva varustamine LNG-gaasiga viidi läbi koostöös JetGas OÜ-ga.  „Alexela on aastaid liikunud LNG laialdasema kasutuselevõtu suunas nii transpordis kui tööstuses. Tegemist on sobiliku loodussäästliku kütusega just laevanduses kasutamiseks ning maailmapraktikas on LNG diislikütuse asemel saamas juba tavapäraseks. Eestis tahaks näha samasugust trendi, sest LNG kasutuselevõtt aitab hoida mered puhtamana. Samuti on meil Eestis selleks võimekus ja taristu loodud, seega ei näe põhjust miks ei peaks näiteks suursaarte ja mandri vahet sõitvad analoogsed parvlaevad sõitma LNG-l, mis aitab olulisel määral heitgaase vähendada,“ rääkis AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson ettevõtte järjekordsest edukast punkerdamisest.   Adamson lisas, et gaasilised kütused on ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks.  Alexela LNG-ga laeva punkerdamine toimus teist korda heas koostöös ettevõtte partneri JetGas OÜ-ga. JetGasi juhatuse esimees Janek Parkman kommenteeris: „Kuna JetGasi fookus on suunatud peaasjalikult LNG lahenduste pakkumisele tööstusklientidele, siis on meil kogunenud omajagu oskusteavet ja kogemust, millega head koostööpartnerit laeva LNG-ga varustamisel saime nii tehnika kui personaliga toetada.“ Lisaks laevandusele pakub Alexela LNG-gaasi tankimisvõimalust ka raskeveokitele oma Jüri energiakaubamajas, kus on müügil kõik kütuseliigid koos gaasiliste kütustega nagu LPG-autogaas, CNG-rohegaas ja LNG-gaas raskeveokitele. 

24.10.2019

Talvine diislikütus – mida sellest teadma peab? 

Diislikütus jaguneb suviseks ja talviseks. Miks on oluline diiselmootoriga töötava sõiduki kütusepaak hoida võimalikult täis ja tankida tihedamalt? Millal vahetub tanklates suvine diislikütus talvise vastu, sellest räägib juba alljärgnevalt Alexela juhatuse liige Alan Vaht.    Kuidas diislikütused jagunevad? Euroopas kehtestatud standardi järgi jagunevad diislikütused suvisteks ja talvisteks. Mõlemal juhul rühmitub nii suvine kui talvine diislikütus omakorda klassidesse. Näiteks suvise diislikütuse puhul saab rääkida kuuest erinevast klassist, mida tähistatakse tähtedega A kuni F. Vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele peab suvine diislikütus vastama Eestis C-klassi nõuetele ehk siis võttes arvesse meie geograafilist asukohta ja suve, mis teinekord üllatab oma jahedusega, peab suvine diislikütus pidama vastu kuni -5°C ilma puhul ja seda see C klass tähistab.    Talvine diislikütus on ettenähtud kasutamiseks arktilises või karmi kliimaga piirkondades, mistõttu talvine diislikütus jaguneb viite erinevasse klassi ja seda tähistatakse numeratsioonina nullist neljani (0-4). Null tähistab külmakindlust kuni -20 kraadi; üks vastab -26 külmakraadile, kaks -32 külmakraadile, kolm -38 külmakraadile ja neli juba -44 külmakraadile. Meil Eestis on kohustus müüa talveperioodil klass1 nõutele vastavat talvist diislikütust külmakindlusega vähemalt -26 kraadi.   Millal talvised diislikütused Eestis tanklatesse jõuavad? 1. oktoobrist kuni 30. novembrini teevad kütusemüüjad ettevalmistusi, et diiselmootoriga sõidukite omanikud saaksid aina külmakindlamat diislikütust tankida. Tegemist on kahekuise üleminekuperioodiga, mil tanklates tuleb suvine diislikütus talvise vastu vahetada. Üleminekuperioodil vahetame C klassi diislikütuse esmalt F klassi vastu. F on suvise diislikütuse viimane klass, mille külmakindlus on kuni vähemalt -20 kraadi. Üleminekuperioodi teisel poolel hakatakse tanklatesse tarnima arktilisse Põhjamaa kliimasse mõeldud talvist diislikütust eesmärgiga, et hiljemalt 1. detsembriks oleks diislikütus kõikides tanklates vahetunud talvise diislikütuse nõuetele vastava kütuse vastu.   Eestis kehtestatud nõuete järgi peab alates 1. detsembrist olema tanklates müügil talvine klass 1 nõuetele vastav diislikütus, mis talub külmakraade kuni vähemalt -26 kraadi, ent kui õues paugub käre pakane, siis tarnime Alexelas kliendi kaitseks tanklatesse klass 2 nõuetele vastavat diislikütust, mille külmakindlus on juba vähemalt -32 kraadi.    Miks tuleb diislikütusega sõitjal paak täis hoida?  Nii bensiini- kui ka diiselmootoriga autode korral on väga oluline hoida auto kütusepaak talveperioodil võimalikult täis ning tankida tihedamalt. Küsimusele „miks“ on lihtne vastata. Seda põhjusel, et vältida kondenseerumise tagajärjel vee sattumist kütuse hulka, mis võib mõjutada mootori tööd. Eriti tähelepanelikud peavadki aga olema diiselmootoriga autode omanikud, sest miinuskraadidele mittesobiliku suvise diislikütuse tankimisel ummistub auto kütusefilter, mistõttu ei ole võimalik automootorit käivitada. Panen siinkohal kõikidele diiselmootoriga sõidukite omanikele südamele, et kui auto on mõni aeg seisnud ja kütusepaagis on veel suvine diislikütus, siis tasub paak tühjaks sõita ja üleminekuaja diislikütus paaki tankida. Hea teadmisena tooksin siin välja, et näiteks gaasilistel kütustel ei ole vahet, kas on talv või suvi. Paremaks illustreerimiseks meenutan, et raskeveokitele mõeldud LNG-autogaas, mis on ju veeldatud, mahajahutatud maagaas, selle kütuse enda temperatuur on -160°C juures. Seega kõik need sõidukiomanikud, kes sõidavad CNG-surugaasil või LPG-autogaasil ei pea ka kõige krõbedamat talve pelgama.