Uudised

06.01.2020

Alexela varustab Tartu linnaliinide busse taastuvkütusega

Alates selle aasta 1. jaanuarist sõidavad Tartu linnaliinide kõik 64 bussi taastuvkütuse - biometaani ehk rohegaasiga.  Busse varustab biometaaniga energiaettevõte Alexela ja seda Tartus Ringtee 25 aadressil asuvas piirkonna suurimas avalikus gaasitanklas.    Tartu on üks vähestest keskmise suurusega linnadest Euroopas, kus linna kogu ühistranspordisüsteem on viidud üle taastuvkütusele.     Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul võimaldab rohegaasi kasutusele võtmine muuta meie ühistranspordi äärmiselt keskkonnasõbralikuks. „Tartu suur eesmärk on transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamine ning biometaani kasutuselevõtt võimaldab meil astuda selles suunas pika sammu edasi. Puhas, inimsõbralik ja jätkusuutlik linnakeskkond on olnud Tartus prioriteediks juba mitu kümnendit ja on seda ka täna ning edaspidi.“     “Biometaanile ei ole keskkonda silmas pidades täna transpordisektoris paremat alternatiivi. Eriliseks teeb biometaani veel see, et seda toodetakse Eestis kohapeal. Nii saame selle kodumaise taastuvkütusega vähendada imporditavate vedelkütuste mahtu, hoida töökohti Eestis ja toetada maapiirkondi,” sõnas AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson. “Nii äri- kui erakliendi motivaatoriks gaasilistele kütustele üleminekul on kindlasti ka rahaline sääst,” lisas Adamson.     Eeloleval suvel plaanitakse Ilmatsalus käivitada biometaani tootmine ja selle tehase toodang tarvitatakse olulises osas ära Tartu linnaliinibussides. See on hea näide, kuidas piirkondlike biojäätmete ümbertöötlemine võimaldab arendada keskkonnasõbralikke teenuseid samas piirkonnas ning luua „rohelisi“ töökohti.     Rohegaasi ehk biometaani toodetakse biogaasist. Biogaas on käärimisprotsesside tulemusena eralduv gaas, mis on meie elukeskkonna tavapärane osa, koosnedes peamiselt metaanist ja süsihappegaasist. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab vähendada saasteainete emissiooni transpordisektoris ja samuti parandada Eesti energiajulgeolekut.     Alexela gaasitankla asub Tartus Ringtee 25 aadressil. Tegemist on piirkonna suurima avaliku gaasitanklaga.  Biometaani kasutuselevõttu Tartu linnaliinide bussides toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ca 2,2 miljoni euroga.   

01.10.2019

CNG-gaasiautode müük jõudis Eestis kõigi aegade rekordtasemele

Statistika kinnitab üheselt, CNG rohekütusel töötavad sõidukid on eestlaste seas kasvava populaarsusega. Näiteks registreeriti augustis CNG surugaasil töötavaid sõiduautosid rekordilised 122.  Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles, et kuigi CNG on bensiini ja diisliga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum, siis inimeste jaoks on täna põhiline motivaator ikkagi rahaline sääst. “Bensiiniga võrreldes on CNG-autoga läbitud kilomeeter vähemalt kolm korda odavam, samas on CNG-auto ostuhind oluliselt soodsam kui näiteks elektriautodel, jäädes sarnase bensiinimudeliga samasse hinnaklassi,” lisas Vaht.   Tema kinnitusel on automüügiga paralleelselt tegemas arenguhüpet ka CNG-tanklate taristu. “Kui täna on Eestis surugaasi tankimiseks juba 17 tanklat, siis lähiaastatel on oodata ka selle arvu mitmekordistumist,” kinnitas Vaht ja lisas, et CNG suurim keskkonnavõit tuleneb sellest, et CNG-tanklates müüakse enamus osas kliimaneutraalset biometaani ehk rohegaasi, mida toodetakse looma lägast, silost ja sõnnikust Eestis kohapeal. Kui viimase 4 aasta jooksul on ligi 75% uutest CNG-hübriididest moodustanud Škoda Octaviad, siis tänavu on juba lisandunud ja lisandumas veelgi uusi surugaasil töötavaid automudeleid nii Škodal, aga ka näiteks Seatil, Audil ja Volkswagenil. “Inimeste suurem teadlikkus CNG osas, aga ka järjest suurem mudelivalik on kindlasti tänavuse hüppelise kasvu taga,” märkis Auto 100 müügijuht Gert Rohtla.   Loe CNG kohta täpsemalt: https://www.biometaan.info ja https://www.alexela.ee/et/cng  

23.09.2019

Gaasikütuse uuring: „Ummikus seistes on hea tunne, et minu auto ei saasta õhku nii, nagu teised autod“

Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi kvalitatiivse fookusgrupiuuringu mõistmaks gaasikütusega seotud hoiakuid, arusaamu ja kogemusi. Uuringu tulemusi tutvustati esmakordselt täna Tallinnas lauluväljakul Alexela eestvedamisel toimuval kliimaneutraalsuse konverentsil „Hüvasti õhusaaste!“.   Kantar Emori strateegiakonsultandi Kristiina Kruuse selgitusel oli peamine põhjus, miks inimesed hakkasid gaasiautot kaaluma, soov kütusekuludelt kokku hoida, kuid pärast teema põhjalikumat uurimist ja reaalset kasutajakogemust, sai ka väiksem mõju keskkonnale selgelt üheks pooltargumendiks. „Toodi näiteks, et ummikus seistes on hea tunne, et minu auto ei saasta õhku nii, nagu teised autod,“ meenutas ta. Strateegiakonsultant lisas, et ka Kantari rahvusvahelised uuringud näitavad tarbijate järjest suuremat muret ja tundlikkust keskkonna teemade suhtes.   Uuringus osalenute meelest võiks olla gaasiautode valik suurem – eriti uuemate CNG-autode järelturg on esialgu veel väga väike.      Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi kvalitatiivse fookusgrupiuuringu augusti lõpus ja septembri alguses nii era- kui ka äriklientidega. Uuringu eesmärgiks oli mõista gaasikütusega seotud hoiakuid, arusaamu ja kogemusi, et kaardistada ühelt poolt takistused, mis piiravad gaasikütuste kasutamist, ja teisalt otsida lahendusi, mida annaks teha nende barjääride ületamiseks.  

23.09.2019

Gaasikütuse uuring: „Hinnatõusu peale seest jõnksu läbi ei käi“

Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi kvalitatiivse fookusgrupiuuringu mõistmaks gaasikütusega seotud hoiakuid, arusaamu ja kogemusi. Uuringu tulemusi tutvustati esmakordselt täna Tallinnas lauluväljakul Alexela eestvedamisel toimuval kliimaneutraalsuse konverentsil „Hüvasti õhusaaste!“.   Alexela tellitud ja Kantar Emori läbi viidud gaasikütuse uuring näitab, et gaasikütuse kasutajad on selle tõelised fännid ja innukad propageerijad, kuid mittekasutajaid iseloomustab teadmatus. „Kus ja kuidas gaasi tangitakse? Kas gaasitanklaid jagub? Kas gaasiautos on tunda gaasi lõhna?,“ tõi Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse näiteid küsimustest, mida mitte-kasutajad küsisid.    Peamine motivaator oli Kantar Emori strateegiakonsultandi selgitusel kasutajate jaoks ootus kütusekulusid kokku hoida. „Kasutajad rääkisid, kuidas varem nad teadsid väga täpselt, kui palju kütus maksab ja iga hinnatõusu järel käis kerge jõnks seest läbi, siis nüüd nad enam kütuste hindu ei jälgi,“ kõneles Kristiina Kruuse.    Ühe murekohana tõid nii era- kui ka ärikliendid uuringus välja ebakindluse riigi aktsiisipoliitika suhtes ja soovi saada riigilt selgem sõnum, kas gaasikütuse kasutamine on Eesti jaoks prioriteetne arengusuund või mitte. „Nii era- kui ka ärikliendid arutlesid, et kui nad investeerivad kallima gaasiauto ostmisesse, siis nad tahaksid mingitki kindlust, et investeering ei lähe kaotsi sellega, et riik tõstab järsult aktsiisi. Eriti olid selle pärast mures ärikliendid, kelle jaoks alginvesteering on väga suur, kui me rääkime näiteks LNG-veokite ostmisest,“ kõneles Kantar Emori strateegiakonsultant. Samavõrd tähtsaks pidasid uuringus osalenud ka seda, et gaasitanklate võrgustikku laiendataks järjepidevalt edasi, sealhulgas ka naaberriikides Lätis ja Leedus.    Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi kvalitatiivse fookusgrupiuuringu augusti lõpus ja septembri alguses nii era- kui ka äriklientidega. Uuringu eesmärgiks oli mõista gaasikütusega seotud hoiakuid, arusaamu ja kogemusi, et kaardistada ühelt poolt takistused, mis piiravad gaasikütuste kasutamist, ja teisalt otsida lahendusi, mida annaks teha nende barjääride ületamiseks. Lisainfo: Kristiina Kruuse Kantar Emori strateegiakonsultant mob +372 52 87 669 e-post: kristiina.kruuse@kantar.com  Marit Liik  Alexela kommunikatsioonijuht mob +372 53 41 3441 e-post: marit.liik@alexela.ee  

19.08.2019

Marti Hääl: lähiaastatel gaasiautode arv Eestis viiekordistub

Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl prognoosis sel nädalal Jüris maailma suurima kütusevalikuga tanklat avades, et lähema 3-5 aasta perspektiivis on Eestis 30-40 tuhat CNG ehk rohegaasiga sõitvat autot ja nende tarbeks avatud üle riigi juba ka pea 50 gaasitanklat.   Marti Hääl selgitas, et kui täna lisatakse fossiilsetele kütustele kliimaeesmärkide saavutamiseks biokomponenti, siis on see valdavalt põllumajanduslikku päritolu, mis ei lahenda jätkusuutlikkuse küsimust ja ei suuda pikas plaanis täita ka rangemaks muutuvaid kliimaeesmärke. Sellist kütust on vaja Eestisse importida ja ühtlasi on biokomponendiga kütuse kvaliteedi säilitamiseks vajalikud eritingimused.   “Alternatiivseid kütuseid omavahel võrreldes vurab elektriautosid Eesti teedel täna vaid ligi 1 500, ent viimase viie aastaga on ilma igasuguse riigipoolse teavitustöö ja toetusteta Eestis rohegaasiga sõitvate autode arv tõusnud nullist 8 000 juurde,” märkis Hääl.   CNG autod tarbivad rohegaasi, mida valmistatakse biolagunevatest jäätmetest ka Eestis kohapeal, CNG hind on bensiiniga võrreldes ligi 60% soodsam ning biometaani tarbivatel autodel kasvuhoonegaaside heide kokkuleppeliselt puudub. Hääle sõnul on gaas lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris. “Alexela eesmärk on pakkuda 100% kohalikult toodetud biometaani, mis on CO2-neutraalne ja ainus jätkusuutlik kohalik taastuvkütus, mis ühtlasi ei tule toiduainete arvelt vaid lahendab nii olme- kui põlumajandussektori biojäätmete ringlussevõtu väljakutsed,” kinnitas ta.   Alexela Groupi juhatuse liige ütles, et mitmel pool Euroopas on täna muna ja kana probleem: CNG ja LNG autosid pole mõtet müüa, kui pole tankimisvõimalusi ja ettevõtted ei taha investeerida gaasitanklate võrgustiku rajamisse, kuna teedel pole piisavalt CNG autosid.    “Oleme Alexelas otsustanud CNG ja LNG tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida ja näeme, et tänase 17 CNG tankla asemel on 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG gaasitanklat, mis nõuab valdkonda ligi 50 miljoni euro suurust investeeringut,” märkis Hääl.   Marti Hääl prognoosis, et Eesti teedel on juba lähiaastatel ainuüksi 30-40 tuhat rohegaasil töötavat sõiduautot, millele lisanduvad gaasiautodest veel LPG autogaasi tarbivad sõiduautod ja veeldatud maagaasil LNG sõitvad raskesõidukid.    Mis on mis?   LPG autogaas •    Võrreldes diislikütuse ja bensiiniga -40% kasvuhoonegaase •    Kuni 45% säästu kütusekuludelt  •    Täna ligi 75 tanklat üle Eesti •    Gaasiseadme järelpaigaldus mõistlik ka kasutatud sõidukile CNG ehk surugaas •    Soodsaim kütus sõiduautole, kuni 60% säästu võrreldes bensiiniga •    Alexelas 100% biometaan, mis on CO2 neutraalne •    Ka fossiilse maagaasi puhul väheneb KHG heide kuni 80%, saasteained NOX ja PMX puuduvad •    Kohalik ja taastuv mootorikütus •    Eestis täna 17 tanklat •    Lähitulevikus kokku üle Eesti 50 tanklat •    Viimase 5 aastaga Eestis kasutusele võetud ligi 8000 CNG-mootoriga sõidukit •    Lähituleviku prognoos 35 000 CNG sõidukit    LNG ehk veeldatud maagaas  •    Eeskätt rasketranspordile ja merele diisli asemel •    Sääst kütusekuludelt kuni 40% •    Puhtam õhk •    Soodustused Euroopas •    Augustis avatud Alexela Jüri tankla on esimene avalik LNG tankla Baltikumis  

14.08.2019

Alexela avas maailma laiema kütusevalikuga tankla

Alexela avas täna Tallinna külje all Jüris ametlikult maailma mitmekülgseima valikuga kütusetankla, mis on ühtlasi esimene avalik LNG gaasitankla kogu Baltikumis. “Tegu on tõepoolest esimese sellise energiakaubamajaga maailmas, kus on lisaks bensiinile, diislile ja elektrile saadaval nii LPG, CNG kui LNG gaasikütus. Viimased on oluliselt soodsamad ning keskkonnasõbralikumad,” ütles Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl, kelle kinnitusel on jaetarbijate seas üha suurema nõudlusega CNG surugaasist rääkides Alexela eesmärk, et kogu müüdav maht on toodetud taastuvatest allikatest Eestis kohapeal.   Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles mitmekülgse valikuga Jüri tankla avamisel, et ei ole ühte ühist tulevikulahendust kõigile sektoritele ning selleks, et liikuda edasi, ongi vaja erinevaid kütuseid ja sektoripõhiseid lahendusi. “LNG-le ei ole näiteks lähitulevikus raskeveokitele ja merenduses ühtegi reaalset alternatiivi,” märkis Hololei ja rõõmustas, et Eesti ettevõtted on selles osas trendist ees mitte sabassörkijad. “Erasektor on võtnud siin väga selgelt juhirolli, sest selleks, et tekiks reaalne muutus, on vaja ka infrastruktuuri. Samahästi on aga vajalik soodne regulatiivne keskkond, mis loob pinnast tulevikulahendustele,” lisas Hololei. AS Alexela on eestimaine ettevõte, mis tegutseb peamiselt energia valdkonnas. Eesti turul unikaalse kombinatsioonina kuuluvad ettevõtte tooteportfelli elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning läbi 106 üle Eesti asuva tankla ka autokütused. Lisaks on Alexelal 36 mugavuspoodi. Alexela on pärjatud Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Kultuurisõbra tiitliga ning on andnud ja annab jõudu mitmetele kultuuri- ja spordiorganisatsioonidele, sealhulgas Eesti Korvpalliliidule, Eesti Ratsaliidule ja Tallinn International Horse Showle, Suusaliidule, Eesti Tenniseliidule, Põhjamaade Sümfooniaorkestrile, Alexela Kontserdimajale. Lisatud fotod Alexela Jüri tankla ametlikust avamisest (fotod: Kiur Kaasik).  Kogu pildivaliku saab alla laadida aadressilt https://www.dropbox.com/sh/n7pmflxch6isv68/AAA02gB2Gv6b8iCXUlG8qq2ka?dl=0.   Lisainfo Marit Liik Alexela kommunikatsioonijuht mob +372 53 41 3441 e-post: marit.liik@alexela.ee   

24.07.2019

Alexela avas Eesti suurima CNG gaasitankla Tartus

1. juulist läks Tartu ühistransport täielikult üle uutele gaasibussidele, mille teenindamiseks avas Alexela Tartus 48 tankimiskohaga surugaasi tankla, mis on ühtlasi ka Eesti suurim. Uus gaasitankla rajati vana Tartu Bussikoondise territooriumile aadressil Ringtee 25. Gaasitanklas saab aeglaseks tankimiseks olema bussidele 42 kohta ning lisanduvas avalikus tanklaosas kolm tankurit ka gaasiautodele.  Go Busi poolt kasutusele võetavad gaasibussid on pea kaks korda säästlikumad ning ka looduse jaoks diislikütusest puhtamad. Kõik 64 Tartu uut linnaliinibussi hakkavad tankima uues Alexela tanklas ning avalikus osas saavad gaasiautosid tankida kõik veoettevõtted ja eraisikud. “Töötame ka selle nimel, et tanklas saaks olema ainult kodumaine biometaan ehk rohegaas,” ütles AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson. Adamsoni sõnul on CNG surugaas säästlikum ja loodussõbralikum. Tegemist on Eesti viienda tanklaga, kus Alexela CNG surugaasi tankimise võimalust pakub. “Sellise võimsuse ja võimekusega gaasitanklat, kus korraga saab tankida 48 sõidukit, pole siinkandis varem nähtud,” sõnas Adamson. AS Alexela on eestimaine ettevõte, mis tegutseb peamiselt energia valdkonnas. Eesti turul unikaalse kombinatsioonina kuuluvad ettevõtte tooteportfelli elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning läbi 105 üle Eesti asuva tankla ka autokütused. Lisaks on Alexelal ka 36 mugavuspoodi. Alexela on pärjatud Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Kultuurisõbra tiitliga ning on andnud ja annab jõudu mitmetele kultuuri- ja spordiorganisatsioonidele, sealhulgas Eesti Korvpalliliidule, Eesti Ratsaliidule ja Tallinn International Horse Showle, Suusaliidule, Eesti Tenniseliidule, Põhjamaade Sümfooniaorkestrile, Alexela Kontserdimajale.