Sagedusreservitasu – mis see on ja mis saab edasi?
28. November 2024
Alexela regulaator- ja valitsussuhete juht Viljar Kirikal seletab, mis on Eleringi planeeritav sagedusreservi tasu ja mida see endaga kaasa võib tuua.
Järgmise aasta veebruaris lülitatakse Baltikumi elektrivõrk lahti Venemaast. Energiajulgeoleku riskide maandamiseks tehtud otsus tähendab Eestile aastas ligikaudu 70 miljoni euro suurust uut ühiskondlikku kulu. See kulu sõltub elektritarbimise ja -tootmise mittevastavusest ning hinnast, millega saab selle puudujääki katvat elektritootmist selleks valmisolevatelt tootjatelt hankida. Elektritootmise valmisolekut hangitakse turult ja selle kulu koos tootmisega nimetatakse sagedusreservi hankimise kuluks.
Sagedusreservi hankimise kulu plaanisid Elering ja konkurentsiamet katta alates 2025. aasta veebruarist Eesti elektritootjatele ja -tarbijatele kohalduva uue tasuga – sagedusreservitasuga. Sagedusreservitasu määr saab esialgsel hinnangul olema tarbijatele ülekantult umbes 0,8 senti/ kWh.
Alexela tegi turuosalisi kaasates Eesti elektritootjate ja -tarbijate huvides ettepaneku, et uue tasu kohaldamist lükata edasi võimalikult kaugele ning vahepealsel perioodil katta sagedusreservi hankimiseks vajalik kulu Eleringi poolt Eesti tarbijatelt juba võetud rahast ehk ülekoormustulust. Peamine argument on, et tuleb vältida olukorda, kus võrreldes teiste Balti riikidega jäävad Eesti elektritootjad ja -tarbijad uue tasu tõttu ebasoodsamasse positsiooni.
Eleringi uus plaan näebki ette sagedusreservitasu kohaldamise edasilükkamist 1. juulini 2025. Seega on Eesti tootjatele ja tarbijatele võidetud pisut aega. Samuti on Elering koostamas uue tasu kohaldamise alternatiivide osas võrdlevat analüüsi, kuhu on lubatud kaasata ka Alexela. Valmides võimaldab analüüs rääkida Baltikumis läbi ühtne lähenemine ning vajadusel lükata uue tasu kohaldamist edasi veelgi.
Seisame ikka Eesti tarbijate eest!
